SÄÄSTVA TURISMI MÄNGUREEGLID 

1. TEGUTSETAKSE KESKKONNA SUHTES VASTUTUSTUNDLIKULT

   Kogu turismiga seotud tegevuses võetakse arvesse vastutust keskkonna ees ja tegutsetakse vastavalt säästva arengu kriteeriumidele.
   	Turismitegevuse jaoks koostatakse keskkonnaprojekt.
   	Lahendused peavad olema tehtud pikas perspektiivis ja tulevikusuunitlusega, kuna nende mõjud võivad ilmneda alles pika aja möödudes.

   
   
   
2. TURISMITEGEVUST PLANEERITAKSE HOOLEGA

   Planeerimisse kaasatakse kohalik osapool ja erinevaid huvigruppe (ametiasutused, allhankijad jne.). Varem käivitatud tegevused vaadatakse üle ja korrigeeritakse keskkondlikku vastutusaspekti arvesse võttes.
   	Kohalike inimeste kaasamine juba planeerimise etapil seob ka neid tegevusega seotud kohustustega.
   	Keskkonnakaitselisi aspekte võetakse arvesse kohalikus, rahvuslikus ja rahvusvahelises plaanis ning püütakse koostöö abil leida keskkonda minimaalselt kahjustavaid alternatiive.
   	Võetakse arvesse loodusvarude kasutusele võtmise kohta välja antud seadusi ja normatiivakte.

   
   
3. KAITSTAKSE KESKKONDA JA VÄLDITAKSE SEDA KAHJUSTAVAT TEGEVUST

   Kogu turismitegevuses võetakse arvesse piirkonna kandevõimet, mida mingil juhul ei ületata ja juba eelnevalt määratakse kindlaks selle piirid.
   	Koostööprojektidele antakse hinnang säästva arengu seisukohast ning hoidutakse tegevusest, mis kahjustaks keskkonda ja rakendatakse preventiivseid meetmeid nende ärahoidmiseks.
   	Säilitatakse piirkonna mitmekesist kultuuri- ja loodusepärandit (pärandmaastikud, looduse mitmepalgelisus, arhitektuur). Nendest kujuneb piirkonna omanäolisus ja turismi jaoks olulised väärtused.



4. EELISTATAKSE KOHALIKKU

   Kohalikel inimestel, ettevõtetel ja valdadel peaks turismist kasu olema. Tuleb meeles pidada, et just nemad moodustavad turismikeskkonna ja osa turismi kvaliteedist.
   	Turismitegevuses kasutatakse võimalikult mitmekülgselt kohalikke tooteid ja teenuseid.
   	Austatakse kohalike õigusi ja vajadusi ning piirkonna loodust ja kultuuri, ega hakata ise laiendama igamehe õigusi.

   
   
5. VÄHENDATAKSE KESKKONNAMÕJUDE ULATUST

   Kasutatakse kultuuri- ja loodusressursse säästlikult ja tarbijalik kasutamine viiakse miinimumini. Kui vähendatakse tarbimist ja reostamist, vähendatakse ka keskkonnakahjude heastamiseks vajalikke kulusid.
   	Eelistatakse tegevusi ja praktikaid, mille tulemusena tekib võimalikult vähe jäätmeid ja/või kahjulikke heitmeid.
   	Juba planeerimise etapil nähakse ette võimalikult väikest tarbimise vajadust.

   
   
6. SUUNATAKSE RINGLUSSE, KASUTATAKSE UUESTI JA SORTEERITAKSE

   Kasutatakse uuesti kasutuskõlblikke tooteid ja ülejäänud kas suunatakse uuesti ringlusse või sorteeritakse.
   	Kasutatakse keskkonnasõbralikke tooteid ja ringluskõlblikke materjale.
   	Õpetatakse turiste, personali ja koostööpartnereid tegutsema keskkonnasõbralikult.

   
   
   
7. TURISTE KASVATATAKSE KESKKONNA SUHTES VASTUTUST TUNDMA

   Turiste informeeritakse keskkonna ja kultuuri küsimustes, et nad oskaksid teha vastutustundlikke valikuid ja otsuseid.
   	Aktiivselt teavitatakse keskkonna suhtes vastutustundlikust tegutsemisviisist.
   	Klientidele edastatakse õiget, tõest informatsiooni turismitoodete kvaliteedi ja keskkonda säästvate omaduste kohta.
   	Turistidele selgitatakse, kui tähtis on suhtuda austusega kohalikku loodusse, kultuuri ja inimestesse, kuna teadlikkus ja positiivsed kogemused panevad neid tegutsema turismiobjektide nimel.




8. KOOLITATAKSE PERSONALI

   Personali koolitatakse tegutsema vastavalt säästva arengu põhimõtetele ja teavitama ka turiste keskkonna suhtes vastutustundlikust tegevusest.
   	Oma igapäevases töös käitutakse ise keskkonna suhtes e vastutustundlikult ning ollakse sellega eeskujuks turistidele.
   	Personali koolitatakse keskkonnaküsimustes regulaarselt ja teavitatakse muudatustest tegevusviisides.
   	Muudatuste elluviimiseks kasutatakse hea ettevalmistuse ja koolitusega tööjõudu, kes suhtub positiivselt keskkonda säästvasse tegevusse.



9. TEGEVUSE HINDAMINE

   Oma tegevust hinnatakse kogu aeg ja kogutakse tagasisidet nii turistidelt kui personalilt.
   	Tagasisidet kogutakse pidevalt, sellest teavitatakse teatud ajavahemike järel ning selle alusel töötatakse välja keskkonda arvesse võttev tegevus.
   	Töötajaid premeeritakse keskkonna suhtes vastutustundliku initsiatiivi ülesnäitamise ja ettepanekute eest.



10. ARENDATAKSE JA ARENETAKSE

    Oma tegevust analüüsitakse säästva arengu seisukohast.
    	Ollakse kursis turismiga seotud uurimistööde ja keskkonna alase arenguga ning muudetakse tegevust nende ja enda poolt tehtud analüüside alusel.
    	Säilitatakse võimalus turismiks ka tulevikus.

   
Mängureeglid on välja töötatud Edela-Soome Interreg IIIA programmi kuuluva Edela-Soome ja Eesti säästva turismi koostööprojekti raames.

Koostanud: Päivi Töyli, planeerija
Turu Ülikooli Täienduskoolituskeskus
Lemminkäisenkatu 14-18 B, 20520 Turku
paivi.toyli@utu.fi

Allikad:
Borg, Pekka (1998): Kestävyyden kriteerit matkailuelinkeinon palveluksessa. Metsäntutkimuslaitoksen tiedonantoja 671.
Borg, Pekka (1997): Kestävä kehitys - Kestävyys matkailussa. Kestävän matkailun julkaisuja 1.
Hemmi, Jorma (1995): Ympäristö- ja luontomatkailu.
Middleton & Hawkins (1998): Sustainable tourism. A marketing perspective, 10 R - principle.
Paasikivi, Riikka (1995): Ympäristöä säästävä matkailu Euroopassa - missä mennään? MEK E:29.
Suomen Matkatoimistoalan Liitto ry. (2000): 10 hyvää neuvoa matkatoimistoalalle.
YSMEK2 -projekti - Majoitus- ja ravitsemisalan ympäristöjärjestelmä. MEK E:36.
Ympäristöä säästävä matkailu - 90-luvun haaste Suomen matkailulle. MEK 1993.
WWF Arctic Bulletin, nro 4.97. Ten Principles for Arctic Tourism.
WWF Sweden (1995): WWF och turismen. Miljöanpassad turism & Ekoturism.
www.aurinkomatkat.fi/ymparisto/
www.ymparisto.fi/palvelut/yritys/hankinta/periaate.htm